18.juuni

Hommikune trenn

Jõusaalis:
*TRXga külgedele
*kettaga kükid, kannad kõrgemal
*hantel käes väljaasted
*hantliga ülevedu pingil
*TRXga kerele ja kätele
*tagareiele trenažööriga
*kummilindiga sammud
*seljale

Saalis:
*istudes sööt ette ja taha korvpalliga
*vastu seina visked väikse topispalliga
*vabavisked
*3 viset järjest, muudad viskekohta iga kord
*venituse

Kristiine

Minu grupp läks täna esimesena jõusaali. Tegime essana kohe 15kilose kettaga neid raskeid kükke, täiega läbi võttis jalad. Siis tiba lebomad harjutused. TRXga külgedele oli päris raske tegelt. Kõige hullem oli see hantliga pingil ülevedu. Võtsime 10kilose ja no mu jaoks oli see kahe laagri jooksul kõige raskem harjutus. See pidi mõjuma vist rohkem rinnalihastele ja kõhule aga no ma tundsin küll ainult kätele. Tarmo ütles, et mul triitseps siis kinni vms. Ma lihtsalt ei jõudnud, elueest pingutasin. Seda tagareie harjutust oli mul ka megavalus teha, sest ma ei leidnud kuidagi sobivat asendit seal vms. Siis hantliga väljaastete ajal ütles Tarmo, et ma teen seda liiga stabiiselt, et see ei treeni. Käskis vaba käe kuklale panna, et raskem oleks. Pallisaalis oli lebo, mõned söödud ja visked ainult.

Gertu

Alguses olime spordisaalis, kus viskasime palli vastu seina ja siis tegime veitsa sööte ja tegime veits kossu ning niisama lollitasime Veldrega. Siis suundusime jõusaali. Kava oli küll raskem kui eelmine jõusaalikava, kuid siiski kõik sai ilusti tehtud, küll aga tagareie harjutused tõmbasid jalad natukene krampi. TRXga harjutused olid ülitimmid. ;)

Eve-Liis

Jõusaal meeldis  Polnud väga raske, vastas täpselt võimetele. Kükid olid lemmikud. Veits rasked aga noh, teevad jalad ja tagumiku ilusaks äkki :d Enne trenni oli kaalumine, niiet motti oli täiega. TRX oli ka raske, aga pingutasin ja sain hakkama. Pallisaal oli kerge, ei midagi erilist.

Õhtune trenn

*jooks seinamäeni
*3 korda üles-alla
*jooks laugemalt nõlvalt üles
*läbi võsa jooks koju


Kristiine

No ma ütlen ausalt - ma kohe üldse ei oodanud seda trenni. Igal sellisel raskemal trennil kardan , et tuleb see tunne, et ma ei jõua vms kuigi tegelt pole asi üldse nii hull ja no ei ole ma elus käinud veel laagris, kus ma millegagi hakkama ei saaks. Mul alateadvuses koguaeg mingi debiilne mõte, et pean esimene olema või siis vähemalt esimeste seas ja see kuidagi tekitab ärevust ja pingeid,aga see selleks. No sõtkusime sealt mäest siis kolm korda üles-alla, super tunne ikka kui läbi kõik tiirud. Viimasel tiirul alla minnes kukkusin täiega lapiti maha , sest nii libe oli. Endal oli naljakas vähemalt :d:d Ja siis tuli Tarmo surprise - jookseme üles sealt laugemalt nõlvalt, kus tavaliselt alla tuleme. Läksin kohe Tarmo taga ja no oh god kui raske see oli. Proovisin koguaeg jooksusammu säilitada ja no üles jõudes olin ma kolm korda uhkem enda üle, kui sealt õigest killermäest üles ronides. Jooksime kuskilt läbi võsa tagasi, jalad olid nagu makaronid all, tegid ise mis tahtsid :d Aga no kohale me jõudsime ja veits jahutasime järves jalgu ka. Pärast õhtusööki tegime Hanna-Loorega metsateel väikest romance'i kah :) Igatahes homme viimane trenn ja ma ei jõua ära oodata kui koju saab. Täna oli küll veits kopp ees juba, pallitrenne ootan juba tohutult. Aga peame vastu ja ma tean, et kõik see meie huvides :)

Gertu

Lõunauinakust ei tahtnud kohe üldse üles tulla ja sinna metsa suunduda. Ma usun, et keegi väga ei oodanud seda trenni. Tuleb tunnistada, et tee seinamäeni muutub järjest lühemaks minu jaoks ja ei väsi enam nii kergesti ära ka. Seinamäest sai jälle kolm korda üles mindud ja ka see muutus iga korraga aina lihtsamaks ning viimasel korral läks eriti kiiresti. Siis Tarmo tegi meile väikse üllatuse, jee, kus me pidime jooksma libedast mäest üles, kust me tavaliselt pärast seina mäga alla tuleme, mis ausalt öeldes oli minu jaoks küll täitsa surm. Siis tuli aeg tagasi suunduda laagri poole. Olin just hommikul jõudnud ära mõelda, et kui nüüd midagi peaks juhtuma (lähen reedel Soome ja piletid on ostetud), siis on üli pekkis.. oleks võinud selle mõtte mõtlemata jätta.. tagasi joostes suutsin mäest alla kõndides hüppeliigese välja väänata. Esimese asjana kuulsin seda kolme raksu oma hüppeliigesel, mida alati olen kuulnud, kui hüppeliigese olen välja väänanud, siis järgnes valu ja võibolla isegi šokk. Kõik käis nii kiiresti, kuid oli õnnelik õnnetus. Paar minutit ei saanud toetada selle jala peale, kuid pärast paari minutit oli juba parem olla, sain rahulikult omal käel metsast järve juurde kõndida ja jalad külma vette panna. Praegu passib külmakott hüppeliigesel ja ei oska üldse ette kujutada, kuidas jalg homme on. Loodan vaid parimat ja kiiret paranemist :)


Eve-Liis

Nonii, metsatrenn. Seinamägi oli täna üllatavalt okei, kuigi libisesin täiega. Mätaste ja taimede abiga sealt neljakäpukil üles roomamine pole väga hull õnneks. Aga Tarmo üllatus mulle eriti ei meeldinud - sealt laugemalt nõlvalt üles jooks oli raske. Lõpu kõndisin. Tagasijooks oli suht lamp, aga kännud veits põrutasid hüpekat. Kokkuvõttes mulle tänane päev väga meeldis ja ootan juba pikisilmi koju saamist.