Hommikune trenn
*jooks Aude juurest Nõmme metsa
*metsa kaudu mäest üles
*liivamäest 3x üles-alla (pool mäge)
*treppidest 3x üles-alla
*rahulik jooks Audesse
Kristiine
Ja mu kardetud metsatrenn oligi käes jälle. Tarmo oli öelnud, et täna me liivamäest üles ei jookse ja no see oli mu jaoks lihtsalt parim uudis terve selle laagri aja jooksul, aga no elu üllatab ja loomulikult me ei pääsenud liivamäest :d Alustuseks metsa kaudu mäest üles nagu eelmine kordki, see siuke normalna, pole midagi üleliia hullu. Ja siis jõudsime sinna liivamäe üles ja davaii, kolm korda üles-alla. No oi, kui kuri ma olin. Õnneks pidime täna jooksma ainult ümbes poole mäeni (loe:selle kohani, kus eelmine kord raskeks läks). Essa tiir üles - üllatavalt lebo. Teine ring ka suht okei. Kolmanda ajal oli tiba paha olla juba aga see rõõm, et pingutasin täiega ja jooksin ilusti lõpuni ei lasnud väga muule mõelda. Siis kolm korda veel treppidest üles ja alla. Trepid mulle tegelikult meeldivad niiet nautisin täiega :) Kokkuvõttes - super laager ! Ülehomme juba Käärikule.
Johanna R.
No eks me köik kartsime seda metsatrenni, sest eelmine kord see ei olnud just köige lihtsamate killast. Kuigi veel hommikul kahtlesin, kas saan korralikult trenni teha, sest eile jalgpalli mängides suutsime Hannaga korralikult üksteisele jalgadesse söita, mille tagajärjel oli mul pölv üsnagi sinine ja valus. Önneks hoidsin hommikul enne trenni veel veidi külmakotti pölve peal, mis veidi vähendas valu. Alustasime siis oma treeninguga 10.00 aude ühika tagant.. jooksime sellise rahuliku tempoga metsa. Metsas tegime mingi ringi, selline tõusudega. Tarmo algul suurelt ja uhkelt lubas meile, et me täna liivamäest üles ei jookse, aga oma söna ta ei pidanud ning seadsime uhkel sammul oma väsinud jalakesed liivamäe poole. Seekord oli liivamägi veidi lihtsam, sest pidime aint poole peale jooksma, kuid pean tunnistama, et kolm korda edasi-tagasi joosta, oli ikkagi veidi kopse kokku ajav. Hiljem see treppidest jooksmine oli juba märksa lihtsam, peale mida, seadsime oma sammud aude poole. Järgnesid venitused. Hetkel on hea voodis pikutada ja möelda, et homme on mönus puhkepäev, sest pühapäeval stardime Kääriku poole, kus meile enam armu ei anta!
Silvia
Tegelikult polnudki üldse nii hull, kui ma kartsin. Ilm oli muidugi sellise trenni jaoks ideaalne, sest palavusega poleks ma päris kindlalt midagi teha jaksanud, aga sellise ilmaga oli vääga super. Sellised trennid arendavadki minu meelest just enese sundimist. Peab ennast ikka räigelt tagant utsitama ja igasugu motivaatoreid välja mõtlema, et mitte alla anda. Täna sain sellega isegi väga hästi hakkama ja pärast oli ikka meeletu rahulolu tunne. Nagu ikka peale rasket trenni, kui tunned, et oled endast kõik andnud.
No comments:
Post a Comment