13.08.

Hommikune trenn

*mängueelne soojendus
*jalad maas kerge löök üle võrgu, vastuvõtt, tõste
*servisoojendus
*servivastuvõtt
*venitused

EESTI 0:3 KREEKA

volley.ee uudis: http://www.volley.ee/eesti-juuniorid-kaotasid-viimase-ettevalmistusmngu-kreekale

Kristiine

Eelmisel päeval Venemaa - Kreeka mängu vaadates oli Kreeka suhteliselt mitte midagi ütlev võistkond. Tegid ise vähe vigu ja pikk diagonaalründaja lõi hästi, kuid midagi üleloomulikku seal polnud. Niisiis läksingi mängule tundega, et davai täna peame võitma. Juba terve päeva ootasin ja plaksutasin käsi, et saaks juba mängida. Soojendus kulges võrgule minekuni normaalselt. Liberote vastuvõtud olid ebatäpsed, tõsted pikad või madalad ja sp ei jäänud ka lööjatele hea tunne. Essa ja teine geim olid rutem läbi kui me reageerida jõudsime. Mitte, et me oleks nii tohutult kotti saanud, vaid kõik olid jube tuimad, vaiksed, ei elanud mängu üldse sisse. See tekitas sellise väikse meeleheite, sest ma ise niinii väga tahtsin, aga raske, kui enamus võistkonnast kaasa ei tule minuga. Seepärast vist olin täna veits rohkem kurjem ka kui tavaliselt. Kolmandas geimis saime juba mängu käima, aga lõpp vajus ikka ära. Nii kurb, kui oleme võidule nii lähedal, aga samas nii kaugel. Pärast mängu oli täiesti tühi, poolik tunne ja see oli veel hullem, kui pärast kaotust Venemaale, sest siis tõesti kõik pingutasid, oli emotsiooni ja tahtmist, kuid täna valitses tõsine leinameeleolu. Ma isegi ei saaks öelda, et väsimus vms oli, sest nt mul oli täiesti energiaülejääk ja oleksin palju rohkem tahtnud mängida ja lüüa. Tõin jälle 15 punkti, aga eriti hea meel on mul ühe blokipunkti üle, kui sain nende 192cm põhiründaja kinni. :) Kontrollmängud läbi, nüüd paar trenni ja meie elu tähtsaim turniiri võibki alata!